süda ja väravad avali, vol.2

Fotod: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja

(Koduõu, 2. juulil. )

Pidime KORRAKS metsa sõitma... 

HÄDASTI oli miskit KIIRELT vaja.
Metsas selgus, et pohlad on punased, mõned mustikadki veel varte otsas... 
Üks tädi, kellest metsateel mööda sõitsime, lükkas käekõrval jalgratast ja hoidis õrnalt teises peopesas kukeseenekuhilat. 
Hetkeks tundsin kohutavat ängistust. Tundus, et olen aja ja iseenda ees süüdi. 
Juba ammu ei mäletanud ma niisugust suve, millal nädalate kaupa jääb looduses käimata! 
"Miks siis nii?" mõeldes tuleb aga tunnistada, et väga tegus suvi oli.
Lihtsalt niiväga teistsugune.
(Alternatiiviks tavapärasele suvisele mõnusale kulgemisele või uitamisele.)
Ja mina ju see produtseerija olin.
 Iseenda suveelu produtsent :) :) :)
Tuleb uhke olla selle üle, mis korda läks! 
Kahetseda jõuab nii ehk nii. 
(Millegipärast saan sellega palju kergemini hakkama, kui uhkeolemisega :))
Juba uhkeldan võõraste fotodega!