Väike tuba uues kleidis.
Fotod: Ivar
Kaunil kevadkuul on olnud minu blogis nädalane vaikus.
Ei ühtegi lille-linnu-liblikapilti, koera trikoos või trikoota, päikesetõusu või -loojangut, lõngakerasid või heegelnõelu...
Rääkimata ajakohastest fotodest taimekastidest köögilaual, milledest pisemad ja pikemad basiiliku-, suvekõrvitsa-, porru- või sellerihakatised maailma uurivad???
Viimase nädala jooksul ei ole toimunud minu isiksuse arengus tohutu suurt hüpet, mis paneks mind eelnevalt ülesloetud teemade väärtuses kahtlema.
Vastupidi!
Tunnen suuremat soovi, kui kunagi varem, seda kõike jagada...
Pausi põhjus on:
tegelikult trükin seda postitust siin täna vasaku käega,
mis on "köki-möki" võrrelduna ainult vasaku käega sooritatud pesemise, peakammimise, riidessepanemise, vasaku käe küüntealuste puhastamise, sama, vasaku käega ja kõigi muude igapäevaste toimingutega.
Rääkimata silmade pähejoonistamisest või "näugrjeemist-pjuudrist" minu näos.
Vat see on küll maailmavaateline ümbersünd.
Ja igav on!!!
Tohutult.
Mis sest, et aja sisustamiseks läbiloetud Kivirähu "Maailma otsas" oli positiivne ja helge muinasjutt :)
Ikka igav!!!
Minul!!!
Kõige suurem karistus on pealesunnitud puhkus :)
Imeilusat kevadet! |
|
Vaheldus pole paha, olgu siis vasak vaheldus :)
ReplyDeleteÄra igavle, loe veel, lehti saab vasakuga keerata!
Peab vist minema ja sinise üle vaatama...
Mulle meeldib konksupilt!
marika,
ReplyDeletemuidugi tule sinist vaatama! Vaheldus ju :)
Konksupilt on minu lemmik ka :)