1910-2016, vol.1

Kõike küllaga!

Niisiis algavad kahe päeva pärast minu senise rutiinse eluga võrreldes põnevad päevad. 
Väga palju on veel ära teha.  
Tõusin täna kl 7 teadmisega, et katsun olla need tunnid, mis jäänud, toimekalt ülitubli...

kuid...
nagu tavaliselt teen kõike muud.
Ehk siis lükkan päeva edasi. 
Otsustamist. Vastutamist.Tegutsemist. 
Selle asemel jalutan koeraga.
Vahtin vett ja vee ääres õunapuid. 
Kuulan vidinat ja suminat. 
Teen blogi. 
(Vähemalt on päev ära märgitud.Pildis ja jutus.  ;))

 "Kus on kitsed ja metssead? Käärid ja tapeedirullid? Vildikad ja heegelnõelad? 
Tuleb jaht või ei tule?" 
Kuus tundi pärast ärkamist võiks siiski päriselt tegutsema hakata ;) 
Oeh...
( Ja ärge rääkige minuga koristamisest..., siis ma lähen igatahes uuesti jalutama!)

                                                                   

                                                    

                                                                           

kolamispäevik vol.9

Hakkab rohetama!
 Ei midagi uut ajas, jutus või pildis. 

Sellegi poolest võtad iga jumala päev jalutama minnes fotoka kaasa. 
Mõõdad silmadega iga punga või lehekese strateegilisi mõõtusid. 
Imetled kollast ja roosat. Sinist ja rohelist. 
Kuulad kustpoolt kostab linnulaulu ja otsid veel hõreda lehestiku vahelt lauljat. 
Juba haaradki fotoka järele. 
Ehku ja koba peale teed lauljast pildi. Süda ja hing hõiskavad...
Oled elu-esimest ööbikut läbi objektiivi näinud!!!
Lepid uduse fotoga. 
Isegi eputad sellega, sest kes teab, millal veel kunagi õnnestub... 

(Täna kuulsin ma kägu ka. 
Võib olla oli ta juba eile kohal, aga eile ma ei kolanud :))