Elu esimene tulbinäitus

Konna-päev, vol 1

"Teinekord anna oma koerale süüa ka, et ta inimesi ei hirmutaks!" 
hõikas külaline ära minnes ukse vahelt.
Meesterahvas esimese külalisena pidavat hea enne olema, aga täna olin ma Berta peale väga uhke, et ta seda liiga uudishimulike silmadega härrat tuppa ei lubanud. 
 Muidu oli hea päev.
Kütsin tuba, tegin esimese kahetunnise töötsükli. 
Oli valgust ja ruumi. 
Kui nelja paiku välisust lukku keerasin karjusid tihased nii kõvasti, et jäin neid vaatama. 
Suure sahmimise juures ei pakkunud mina neile mingit huvi. Berta ka mitte. 
See oli värbkakk, kes istus õunapuu oksal suuret rahus ja lasi enda ümber sebida. 
Mina arvasin, et kakud on suured linnud. Aga ta oli tupsu-nunnu-pisi-pisi. 
Nii, et tulge mulle külla. 
Ikka vaikselt ja rahulikult ja heade mõtetega, sest mine seda kakku või Bertat tea...