valge päike

enesepaljastus

Fernando Botero: "Tantsijad" (detail), 2000

senitundmatud sõbrad sõbrapäevaks

Hallil ja sombusel sõbrapäeval sattusime ootamatult Paljassaare-tiirule. 

Gripipõdemisest vaevatud keha vajas energiasüsti ja proovilepanekut. 

Kõndisimegi lumes pikki lühemat poolsaareäärt, nautides vaikust ja omaette olemist. 

Aga just tänane jalutuskäik näitas kindlate märkidega, et seitse aastat tagasi "meie-ellu-tulnud" Paljassaarest on saanud mõnus ja igatsetud paik ka senitundmatutele sõpradele. 
Nii inimestemaailmast kui ka looma- ja linnuriigist :)))) 
Soovidememm ja lumepuu!
 Ning täpiks "i"-peal ehk varitsejaks oksal: hallõgija (aastalind 2010 Eestis)
(Remo Savisaar on teinud õgijast palju paremaid fotosid!)!

"...vaadake, see on meie Armas Eesti Isamaa..." vol.5

  Soovides nädalasest gripist lõplikult terveneda jääb fotode vaatamisest ja suvemeenutustest ilmselgelt väheks. 

Sõin sügavkülma pakendatud mälestus-mustikaid jogurtiga!

 Kuigi pildilolev jäätis kama, kardemoni, pähklite ja marjadega on  kindlasti isuäratavam, käitusin ma oma tervisele mõteldes vastutustundlikult. 

Püüdsin nautida hapusid naturaalseid maitseid.

Õnnestus! 

Hapu oligi hapu :) !!! 

"...vaadake, see on meie Armas Eesti Isamaa..." vol.4

Niisiis...
Olin kindel, et avastasin sel suvel Paluküla hiiemäe jalamilt uue taimeliigi. 
Selline intensiivne õiesinine ja iseteadev suhtumine päikesesse ning vihma tekitas minus lille vastu huvi ja imetlust. Murdsin mõned varred koju vaasi. Näitasin emale, imetlesime koos... Kuniks sirvisin ravimtaimede raamatut. 
Juhuslikult....
Ei midagi uut! 
Olin avastanud siguri... Vana ja kuulsa kohviasendaja!
 Kui juba jutustamiseks läks, siis sigurijuure tee on heaks abiliseks sapi- ja maksahädade korral ning aitab reguleerida vere suhkrusisaldust. 
Terviseks! :)

"...vaadake, see on meie Armas Eesti Isamaa..." vol.3

fotod: Ivar

"...vaadake, see on meie Armas Eesti Isamaa..." vol.2

fotod Reet ja Ivar

"...vaadake, see on meie Armas Eesti Isamaa..." vol.1

(Inspiratsioon filmist "Väike reekviem suupillile" (E.Vetemaa, V. Käsper, V. Maak)) 

Haige olemise ainus mõnu on see, et kui juba natike parem on võid ikka veel voodis vedeleda ja teha asju, milleks tervena oleks nagu häbi aega raisata. Näiteks sorteerida vanu ajakirju, otsida kogutud toiduretseptide hulgast neid, mida võiks varsti-varsti läbi katsetada, vaadata fotoalbumeid või nende tänapäevaseid virtuaalseid variante, meenutades möödunut. 

Võid vahtida aknast välja või siis lakke ja unistada sellest, mis tulemas. 

Ja kõik küsivad: "Kuidas sul läheb...?" :)