 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| Niisiis... Olin kindel, et avastasin sel suvel Paluküla hiiemäe jalamilt uue taimeliigi. Selline intensiivne õiesinine ja iseteadev suhtumine päikesesse ning vihma tekitas minus lille vastu huvi ja imetlust. Murdsin mõned varred koju vaasi. Näitasin emale, imetlesime koos... Kuniks sirvisin ravimtaimede raamatut. Juhuslikult.... Ei midagi uut! Olin avastanud siguri... Vana ja kuulsa kohviasendaja! Kui juba jutustamiseks läks, siis sigurijuure tee on heaks abiliseks sapi- ja maksahädade korral ning aitab reguleerida vere suhkrusisaldust. Terviseks! :) |
Njaa Palukülad on erinevad,mina kasvasin ja elasin ka pool praegusest elust Palukülas.Oleks meil ka selline ilus hiiemägi olnud aga ei ainult kuulus kraatriauk mis ei olnud küll mittemingi vaatamisväärsus aga ometi käidi seda vaatamas.Pildid on ilusad tuleks ometi rutem suvi...Sõitsime täna Saaremaale ja Mikk ütles et kui sinililled õitsevad siis lähme kasvataja Reedale rongiga külla.
ReplyDeleteMarika,
ReplyDeletesamanimelisi kohti on siin maal küll ja veelgi...:)
Kraater on ju ka põnev? Minu-kandis pole jälle seda...
Põnev on ka kevadet ja kohtumisi oodata!!! Kui rongiga tulete paistab akendest terve tee sinilillevaip lepiku all silma, aga kui rong kohale jõuab on sinililledega kitsas käes! See on sellest, et minu lapsepõlve sinilillemaad jäid hoopis teise kanti ja praeguste kevadiste radadega ei ole ma veel väga tuttavaks saanud. Ülaseid ja Ojamõõlasid ja Pääsusilmi leian küll! Hea seegi :)Terviseid Mikule!!!