Saturday, January 5, 2013

tagasi Norfolki ja mõõn

"Me istusime maha oma tavalisse paika vaatega kivisele rannale. Parasjagu oli mõõn ning teest kuni veepiirini ulatusid läbisegi kiltkivi, adru ja kivikeste viirud..." 

 ..."Tühjus," ütles ta. 
"Aga mida me otsime?" küsisin ma põnevusega. 
"Küll sa aru saad, kui me ta üles leiame," vastas tema ja võttis järgmise kivi, et seda paika sättida. 
 Sarah Winman "Kui jumal oli jänes."

No comments:

Post a Comment