 |
 |
 |
 |
..." Ta ärkas eranditult igal hommikul kell seitse ja jalutas alla paadisilla juude, et üle vaadata looduse pidevad muutused.
Ta pani tähele väikeseid asju, erilisi asju: uusi tähne häbelikult teisel pool jõge vilksatava noore hirve kasukal, seda, missugune täht päikesetõusul viimasena kaob (see oli alati üks tuhm täht suurest tammest paremal), vastaskalda vaevumärgatavat murenemist, mis tõi keset muda ja liiva nähtavale puujuure.
Ta avas minugi silmad neile vaiksetele muutustele pildil, ja alati, kui ma teatasin, et mul on igav, viis ta mind alla vee äärde ning laskil mul innukas ja imetlevas toonis kirjeldada kõike, mida ma näen, kuni mu keha jälle üleni eluinnus põles."...
Sarah Winman "Kui jumal oli jänes."
Me vaatasime ka! Irisega laupäeva õhtul Midsomer`ist ja pidime ennast ribadeks naerma, et nii need Reet Ja Ivar seal neid linde...:)
ReplyDeleteVäga romantiline paarike, õnneks ilma püssi ja binoklita!
marika,
ReplyDeletemina vaatasin ka ja itsitasin ja kiitsin ennast, et olin just "loole" lõpu teinud :) Aga tõeliste linnuvaatlejatega seob meid esialgu ainult kolm linnuraamatut, kummikud, väike binokkel ja minu kaitsevärvi jope.